Ultrafiltratsioonimembraani tehnoloogia rakendamine keskkonnakaitseprojektides ja reoveepuhastuses

Ultrafiltratsioonimembraani tehnoloogia rakendamine joogivee t??tlemisel

Linnastumise protsessi pideva edenemisega on linnaelanikkond muutunud üha kontsentreeritumaks, linnaruumi ressursid ja olmeveevarustus on j?rk-j?rgult muutumas üheks peamiseks linnaarengu piiramise p?hjuseks. Linnarahvastiku pideva suurenemisega j?tkab linna p?evane veetarbimise kasv ning pidevat kasvutrendi n?itab ka linna ??p?evane heitvee hulk. Seet?ttu on esmaseks kiirelt lahendatavaks probleemiks saanud linna veevarude kasutusm??ra parandamine ning j??tmete ja kuivenduse saastatuse v?hendamine. Lisaks on mageveevarud ??rmiselt napid ja inimeste n?udlus vee puhtuse j?rele muutub j?rjest k?rgemaks. Vajalik on n?uda, et veevarude kahjulike ainete ehk lisandite sisaldus oleks v?iksem, mis seab k?rgemad n?uded reovee puhastus- ja puhastustehnoloogiale. Ultrafiltratsioonimembraanitehnoloogial on tüüpilised füüsikalis-keemilised ja eraldusomadused, vastupidavus k?rgele temperatuurile ja keemiline vastupidavus ning stabiilne pH. Seet?ttu on sellel linna joogivee t??tlemisel ainulaadsed rakenduse eelised, mis v?ivad t?husalt eemaldada joogiveest orgaanilisi aineid, h?ljuvaid osakesi ja kahjulikke aineid ning tagada veelgi linna joogivee ohutus.

Ultrafiltratsioonimembraani tehnoloogia rakendamine merevee magestamises

Maailma mageveevarud on v?ga napid, kuid veevarud katavad umbes 71% maakera kogupindalast ehk maailma kasutusk?lbmatud mereveevarud on v?ga rikkad. Seet?ttu on magevee eemaldamine oluline meede inimkonna mageveevarude puuduse lahendamiseks. Merevee magestamise protsess on keeruline ja pikaajaline protsess. See on pikaajaline uurimist??, mille eesm?rk on puhastada mereveevarusid, mida ei saa otse kasutada mageveevarudeks, mida saab vahetult tarbida. Teaduse ja tehnoloogia kiire arenguga on merevee magestamise tehnoloogia j?rk-j?rgult küpsenud ja paranenud. N?iteks elektroosmoositehnoloogia abil on v?imalik saavutada merevee ühekordne magestamine, kuid merevee magestamise energiatarve on ??rmiselt suur. Ultrafiltratsioonimembraanitehnoloogial on tugevad eraldusomadused, mis suudavad t?husalt kontrollida p??rdosmoosi probleemi merevee magestamise protsessis, parandades seel?bi merevee magestamise t?husust ja v?hendades merevee magestamise energiatarbimist. Seet?ttu on ultrafiltreerimismembraanitehnoloogial laialdased kasutusv?imalused tulevases merevee magestamise t??tlemises.

Ultrafiltratsioonimembraanitehnoloogia rakendamine olmereovees

Linnastumise protsessi pideva süvenemisega on linnade igap?evane olmereovee ?rajuhtimine j?rsult suurenenud. Linna olmereovee taaskasutamine on kiireloomuline lahendamist vajav probleem. Nagu me k?ik teame, ei ole asulareovesi mitte ainult tohutul hulgal ?ravoolu, vaid ka rikas rasvainete, orgaanilise aine ja suure hulga patogeensete mikroorganismide poolest veekogus, mis kujutab t?sist ohtu ümbritsevale ?koloogilisele keskkonnale ja elanike tervisele. Kui suur hulk olmereovett juhitakse otse ?kokeskkonda, saastab see t?siselt linna ümbritsevat ?koloogilist keskkonda, mist?ttu tuleb see p?rast reovee puhastamist ?ra juhtida. Ultrafiltratsioonimembraanitehnoloogial on tugevad füüsikalis-keemilised ja eraldusomadused ning see suudab vees t?husalt eraldada orgaanilisi aineid ja baktereid. Ultrafiltratsioonimembraanitehnoloogiat kasutatakse linna olmevees sisalduva üldfosfori, üldl?mmastiku, kloriidioonide, keemilise hapnikuvajaduse, lahustunud ioonide kogusumma jne filtreerimiseks, nii et need k?ik vastavad linnavee p?histandarditele.